Juhuslik?

Kirg on kustunud, tunne ei kao,

kalleid hingi näen harvem aastas.

Süda tuksub, kuid ta ei tao,

kirg on läinud, mis liialt laastas.

[—-] Kõikidest valudest, mis meid valdavad, varem või hiljem me valime ühe, millel me laseme endasse valguda.

[—-] Äkki ma kiirgan headust mitu ja mitu kvanti, imestan ise mis ajast mulle see vägi anti

[—-] Hardununa silmitsen nüüd šimpansipuuri Nõnda Homo Sapiens otsib oma juuri

Inimesed on rivistunud pika järjekorrana galateatri sissepääsu värava ette. Keegi veel ei tea, mis neid teisel pool ootab. Nende inimeste töö ongi rändamine. Ühest teatrist teiseni. Igast etendusest järgmiseni. Nad on näitlejad. pealtvaatajad, lavastajad, lavatöölised, marionetid.

Meetodeid on rohkem kui üks, kuidas sisse pääseda. Mõni ronib üle aia, mõni kavaldab üle turvamehed, mõni tungib jõhkralt sisse. Mõnel on pääse. Mõnel on kutse. Mõni tiritakse väevõimuga väravatest sisse. Mõni läheb ringiga ega saa kunagi teada, mis etendust just selles gaalateatris mängiti Sisse ja välja. Sisse ja välja. Kaarega ja mööda.

Jah, mõni jääb ilma võib-olla ühest kõige intrigeerivamast ja kaasahaaravamast etendusest, kus oleks võinud just temal olla peaosa. Võib-olla. Ta ei tea. Ta leiab uue värava, uue sissepääsu, mis võib ju olla uus algus. Ka sellest otsustab ta ringiga mööda minna.

Mis siis, kui talle ei meeldi, mis teda seal sees ootab?

Mis juhtub siis, kui ta ei leia enam teed välja sellest kuldsete aedadega ümbritsetud ehitisest?

Ja mis saab siis, kui ta ei tahagi sealt enam kunagi lahkuda?

Ta ei tea.

Sisse ja välja. Kaarega ja mööda.

Kõige jaoks meil lihtsalt ei jagu energiat, sosistab ta iseendale vabanduseks, möödudes taas kord ühest võimalikust sissepääsust.

Ja ta ei tea. Ta ei saagi teadma. Kaua sa rändad, armas rändaja? Üksi värav, ükski süda, ükski hing, pole avatud lõputult ega lõpmatuseni. Ja sellest pole ju ka midagi

Ja ükski vahemaa ei ole pikk,
ka siis kui vahel on maailm;
su puudutusest algas igavik
nüüd

ja ka siis,

kui kadus see pinge.

alles jäid vaikus ning kiretud hinged

hingetu kirg ja kiretu pinge.

nüüd ja siis

kiretu hing ja hingetu pinge

lõputu kirg ning hingatud kired

nüüd ja siis

M.

There is a word in German - Lebenslangerschicksalsschatz. And the closest translation would be “Lifelong Treasure of Destiny,” and Victoria is wunderbar, but she is not my Lebenslangerschicksalsschatz. She is my Beinaheleidenschaftsgegenstand, you know? It means… ‘the thing that is almost the thing that you want. but it’s not quite.
- How I met your mother s08e01